Fookusgruppide arutelude esmased tulemused

Tervisedenduse ideaalne tulevik

Fookusgruppide kohtumistel peeti oluliseks pigem tuleviku väljakutsetele vastavalt muutunud ja täiustunud lähenemist ja perspektiivi kui tervisedenduse süsteemi radikaalset ümberkorraldamist. Üks Soome fookusgrupis osaleja kirjeldas tervisedenduse dünaamikat ja muutusi sõnadega “suured laevad pööravad aeglaselt”. Eesti ja Soome fookusgruppides kirjeldatud edukas ja tõhus tervisedendus aastal 2026 ühtis Ottawa hartas ja hiljem Viini deklaratsioonis välja toodud tervisedenduse põhimõtete ja tegevustega. ”Tervisedendusel on pikk ja edukas ajalugu ning sarnane suund peaks jätkuma ka tulevikus; loodetavasti ei kaota me lähituleviku suurte muutustega silmitsi seistes motivatsiooni”, nentis üks Soome fookusgrupis osaleja.

Mõlemas fookusgrupis rõhutati sektoriülest ja tervist kõigis poliitikates tähtsustavat lähenemist ning koostööd ja partnerlust kõigi tervisedenduse tegevuste alusena. Tervisedendus peaks olema sektoriülene ning kohustuslik kõigile, mitte ainult tervise ja sotsiaalteenuste sektorile. Mõlema riigi fookusgruppides osalejad tõid esile hea valitsemistava rolli selles, et kõigil tasanditel rakendataks tõhusalt „tervis kõigis poliitikates“ põhimõtet. Protsessipõhist juhtimist ja asjakohaseid järelandmeid (pidevalt uuendatud, läbipaistvad ja kättesaadavad andmed ja indikaatorid igal tasandil) toodi esile kui üht dünaamilist vahendit tulemuste ja tõhususe parandamiseks. Joonis 1 illustreerib tuleviku tervisedenduse dünaamikat vastavalt fookusgruppides välja toodud kolmetasandilisele lähenemisviisile, alustades elanike vajadustest.

 

 

 

 

 

Joonis 1. Tuleviku tervisedenduse dünaamika vastavalt Eesti ja Soome fookusgruppide andmete esmasele analüüsile  

…ja kuidas sinna jõuda  

Mõlema riigi fookusgrupis rõhutati elanikkonna vajaduste ja väärtushinnangutega arvestamist kui lähtepunkti, loomaks organisatsioonipõhiste teenuste asemele elanikepõhiseid teenuseid.  Polariseerumise tõkestamise ning tervisedenduse usaldusväärsemaks ja atraktiivsemaks muutmise viisina toodi esile kogukonna tegevuste toetamist. Kolmanda sektori rolli ja kogukonnaliikmete toetust rõhutati eriti just elustiili ja käitumise muutmise kontekstis (füüsiline aktiivsus, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, isikliku võimekuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine). Soome fookusgrupis osalejad rõhutasid eriti, et just see annab hoogu kogukonnapõhisele tervisedendusele. Kogukonnad saavad toetada inimese tahet oma elu ise juhtida ning pakkuda inimesele väärikas ja hinnatud olemise kogemust, tehes seda paremini kui avalikud asutused.

Sektoriülese tervise ja heaolu poliitika ning holistilise lähenemise elluviimiseks on vajalik tervisedenduse alane meeskonnatöö, kuhu oleks kaasatud spetsialistid eri valdkondadest, kes tegutsevad ühiselt ja tegelevad inimese elu eri valdkondadega. Mitmeid erialasid ja valdkondi ühendav tervisedendus tõstab nõudmisi ka erialasele haridusele, mis peab tagama eri distsipliinide, sektorite ja partnerite vahelises koostöös töötamiseks vajalikud oskused. Mõlemas riigis peeti tuleviku tervisedenduse väljakutseks polariseerumise ja tervisega seonduva ebavõrdsuse vähendamist. Tulevikus peaks tegelema ka rohkem keskkondlike ja sotsiaalmajanduslike tingimustega, mis mõjutavad tervist ja heaolu. Oluliste tervisedenduse sihtrühmadena toodi Eestis esile töötajaid ning Soomes lapsi ja perekondi.

Eesti fookusgrupis osalejad tähtsustasid tervisedenduse tulemuslikkuse suurendamise nimel avaliku sektori struktuuri ja juhtimismudelite edasiarendamist ning tervisedendust väärtustavate arvamusliidrite kaasamist. Tervisliku elustiili ja oskuste propageerimiseks sobiliku strateegiana tulevikus toodi esile positiivsete valikute kampaaniaid. Tõhusa tervisedenduse jaoks on vaja, et spetsialistid saaksid peamistest põhimõtetest ühtemoodi aru ning räägiksid n-ö samas keeles, mis seab nõuded paremale suhtlusoskusele tervisedenduse valdkonnas.

Tervisedendus mõjutab inimesi kogukonnas, millesse nad kuuluvad, ning seda mõjutab isiklike, keskkondlike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste faktorite keerukas koosmõju. Fookusgruppides osalejad olid ühel meelel, et tervisedendus peaks aitama inimesel oma tervist ja heaolu rohkem kontrollida ja seda ise parandada. Üks tervisedendust oma sõnadega defineerides välja koorunud dilemmadest oli aga see, kuidas peaks vastutus ja kontroll jagunema indiviidi ja ühiskonna tasandil. Eesti fookusgrupis osalejad puudutasid sageli kontrolli ja vastutuse küsimust kriitilistes situatsioonides. Oldi ühel meelel, et tervisedendus peaks aitama üksikisikul oma elu üle kontrolli saavutada ja võtta vastutust. Dilemma seisnes aga selles, kas kriitilistes olukordades peaks rakendama sanktsioone ning kui jah, siis milliseid ja kuidas. Fookusgruppide andmete analüüs jätkub ning lõplikud tulemused tehakse kättesaadavaks uuringu küsimustiku näol ning artiklite ja ettekannete vormis.