Fookusgrupi intervjuud

Novembri lõpus ja detsembri alguses toimusid Tallinna Ülikoolis ning Metropolia Rakendusteaduste Kõrgkoolis Helsingis ekspertgruppide kohtumised. Kokkusaamiste peamine eesmärk oli arutleda tervisedenduse valdkonna tulevikusuundade üle ja seada seeläbi täpsem kurss veebruaris 2017 käivituvale uuringule.

Kokku toimus 4 erinevat kohtumist, millest võtsid osa

Eestis:
• Eesti e-tervise Sihtasutus,
• Lääne Maavalitsus,
• Sotsiaalministeerium,
• SA Läänemaa Haigla,
• Tervise Arengu Instituut,
• Jõgeva Maavalitsus,
• Praxis.

Soomes:
• Riiklik Tervise ja Heaolu Instituut,
• Helsinki ja Uusimaa Piirkondlik Haigla,
• Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium
• Tervise ja Sotsiaaltöö Spetsialistide Liit
• Vantaa kohalik omavalitsus
• Soome Sotsiaal- ja Tervishoiu Liit

Tulevikuvisiooni ja arutletu saab Ottowa hartas välja toodud viie tegevussuuna abil üldistavalt kokku võtta järgmiselt:

a. Tervist toetava avaliku poliitika kujundamine
Eestis: valdkondade vaheline integratsioon, teenuste ümber korraldamine ja seadusloome, fookus kõneisikutel ja poliitikakujundajatel.
Soomes: rõhk sektoriteülesel tööl, raamidest väljuval mõtteviisil ja aktiivsel “tervis kõigis poliitikates” lähenemisel; vajadus igapäevast tervisedendust toetavate ja ligipääsetavate andmesüsteemide järele, mida täiendatakse regulaarselt; elektrooniline heaolu raport kui tervisedenduse eri tasandeil planeerimise, arendamise ja hindamise vahend.

b. Tervist toetava keskkonna loomine
Eestis: uued tervisekeskused, tervist toetavate lahendustega arvestamine linnaruumi planeerimisel, heaoluga arvestamine igas valdkonnas.
Soomes: igapäevaseid tervisedenduse tegevusi toetavad protsessipõhised meetmed ja indikaatorid, mitte lihtsalt lõpptulemuse indikaatorid; tervis kõigis poliitikates katab ka tervishoiuga mitte seotud valdkondi, nagu näiteks tsiviilehitus, ühistransport, erinevad tegevused.

c. Kogukondliku tegevuse tugevdamine
Eestis
: väiksem arv kohalikke omavalitsusi, kus töötavad strateegilised tervisejuhid, kes on osa kogukonna terviklikust juhtimisest.
Soomes: tervisedenduse teave on kõigile kättesaadav, usalduse suurendamine tänu läbipaistvusele, konkreetsed põhimõtted muutuste läbiviimiseks, nt põhimõte “mittesuitsetaja operatsioonisaali”. Kõik spetsialistid kasutavad samu termineid; integreerivaid kogukondlikke tegevusi toetavad kolmas sektor, kolleegid, ning hobi- ja vaba aja kogukonnad, mis annavad inimesele tunde, et ta on väärtustatud ja väärikas. Oma elu ise kontrollimise ja suunamise tahte suurendamine.

d. Isiklike oskuste arendamine
Eestis
: töötajate ja tööandjate suurem teadlikkus, isiklik vastutus tervist mõjutavate valikute tegemisel ja teadlikkuse suurendamine läbi hariduse (alates lasteaiast kuni kõrghariduse ja töökohani). Spetsialistide parem suhtlusoskus ning läbirääkimis- ja argumenteerimisoskus.
Soomes: kodanikud kui teenuste saajad, kodanikule suunatud tervisedenduse alane teave; teadlikkuse ja enesetõhususe tõstmine läbi hariduse, alustades juba lasteaiast; spetsialistidel head teadmised ja oskused tervishoiu alase kirjanduse, turunduse, kommunikatsiooni ja läbirääkimise valdkondades; tõendipõhisus igal tasandil.

e. Tervishoiuteenuste ümberorienteerimine
Eestis
: tervisedenduse ja heaolu eesmärgil toimiv, koostööd toetav ning ühendav süsteem.
Soomes: elukestvad ennetavad teenused ja meetmed, nt emadele ja peredele suunatud kliinikud ja koolid ning õpilaste tervishoid kui universaalse ennetuse tähtis osa; eriteenused haavatavatele inimrühmadele; liikumine killustatud lähenemisest terviklikuma lähenemise suunas, hea valitsemistava.

Räägitu võtsime kokku Helsingis toimunud kaheksandal meeskonna kohtumisel.

 

Täname kõiki fookusgrupis osalejaid ning jääme plaanitavat kevadist kohtumist ootama!