Kaija Matinheikki-Kokko, Metropolia UAS

Teeme asju teisiti

Tervisedenduse projekt HPP kutsus Metropolia Rakenduskõrgkooli õppijaid ja õpetajaid osalema 9. aprillil Metropolia uhiuues Myllypuro õppehoones toimunud pop-up üritusel. Nimetatud üritus keskendus tõenduspõhistele HPP õppekavadele, mis soodustavad tulevikus oluliseks peetavate multidistsiplinaarsete teadmiste ja oskuste jagamist erinevates valdkondades.

Myllypuro ehitus ei ole veel lõppenud, ent valminuna saab sellest suurim Metropolia neljast õppehoonest, mis mahutab 6000 õppijat ja 500 töötajat. Pop-up üritusel oli 70 külastajat ja lisaks kuulis umbes 300 inimest Myllypuro sööklas lõunapausi ajal HPP meeskonna pakutavat muusikat.

Myllypuro – kus tegeletakse koostöö vaimus heaolu, tehiskeskkonna ja tervisliku tuleviku küsimustega – oli ideaalne koht, kus õpetajaid ja õpilasi sektorite ülesele koostööle innustada, eriti neid, kes veel ei ole tervise ja heaolu edendamisega hästi tuttavad. Üritus korraldati asjade teisiti tegemise vaimus – see toimus avatud ruumis, kus külastajatel oli võimalus tutvuda HPP projekti tulemustega ning arutleda tervisliku ja jätkusuutliku tuleviku võimestamise üle.

Pop-up ürituse teemad

Ürituse programm jagunes viieks teemaks, millega külastajaid arutellu kaasata ning koguda nende mõtteid ja ideid, kuidas inimeste tervist ja heaolu edendada.

1. Sotsiaalmeedia ja tervis täna

HPP projekti kõige populaarsem e-kursus keskendub sotsiaalmeediale ja tervisele. Metropolia Rakenduskõrgkoolis annab seda kursust Johanna Manninen ning eesmärgiks on anda pädevused kaasaegse meedia ja kommunikatsiooni meetodite rakendamiseks tervisedenduses. Tulevikus oodatakse töötajatelt tervisedenduse tõhusaks kommunikeerimiseks asjakohaste kanalite ja meetodite kasutamist. Pop-up sündmusel esitati järgmisi küsimusi, unustamata muidugi kasutada sotsiaalmeedia kanaleid: milliseid tervise ja heaoluga seotud küsimusi meediadebatis kõige enam käsitletakse? Milliseid meedia ja kommunikatsiooni oskuseid on tervisedenduslikus töös tarvis? Kuidas võiksid tervisedenduse spetsialistid meedias esineda ja käituda? Milliseid rakendusi, teenuseid või mänge on olemas, mis aitavad kliendil oma tervis ja heaolu ise juhtida?

2. Mäng kui vahend inimeste kaasamiseks linnaplaneerimisse

HPP tiimi liikmed Haapsalu Kolledžist ja Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Tiina Alasoo ja Annika Armipaik-Nukki viisid läbi linnaplaneerimise simulatsioonimängu, mille käigus said osalejad aktiivselt arutleda linnaplaneerimise keskkonnamõju üle. Mängijatele jagati kätte erinevad rollid ning neile tehti ülesandeks arutada koos, kuidas erinevad lahendused inimeste tervist ja heaolu mõjutavad. Mängu käigus kerkis vältimatult üles konfliktisituatsioone, ent konfliktide lahendamine on oluline õppetund, mida mängust kaasa võtta. Mängust koorub välja, et inimeste tervise ja heaolu edendamine ei ole pelgalt sotsiaaltöö ja tervishoiu valdkond – hinnanguliselt 80% inimeste heaolu mõjutavatest otsustest tehakse tegelikult väljaspool sotsiaal- ja tervishoiu valdkondi. Simulatsioonimängu, mida on lihvitud arvukate läbimängimiste käigus, kasutatakse 4. juulil Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Tervisedenduse konverentsil 2019, mille selleaastane teema on tervist edendavate keskkondade loomine. Mängu laiem eesmärk on tuua avalikkuse ja otsustajate teadvusesse vajadus kaaluda linnaplaneerimise ja -kujundamise mõju nii inimeste kui keskkonna heaolule.

Ürituse osalejaid kutsusime ka võtma osa HPP projekti korraldatud konkursil “Vaata mu mõtteid”, mille eesmärk on koguda erinevaid lähenemisi tuleviku tervisedendusele. Konkursil osalejatel on võimalik esitleda omaenda väärtushinnanguid või siis valida akadeemilisem lähenemine, näiteks pakkuda välja uusi ideid õppekavade edasiarendamiseks. Konkursi tulemused annavad meile sissevaate sellesse, mida tulevased tervisedendajad oluliseks peavad.

3. Sotsiaalökoloogiline lähenemine – dialoog külastajatega

Mis mõjutab meie tervist ja heaolu? Milline on meie roll tervisedenduse spetsialistidena? Sotsiaalökoloogiline lähenemine tervisedendusele toob tervisedenduslikku väljaõppesse kontekstuaalse, tervisele orienteeritud ja salutogeneetilise perspektiivi, mille eesmärk ei ole mitte haiguste ravimine, vaid aktiveerida indiviidi ja ühiskonna ressursid ja edendada teekonda heaolu ja kõrgema elukvaliteedi suunas. Seda teemat avas Asta Lassila, kes õpetab HPP projekti raames kursusi “Elukeskkond ja selle mõju tervisele” ning “Võrdsus tervises”. Asta pakkus arutelu lähtekohtadena välja klassikalise Bronfenbrenner teooria ning uue rõhuasetusena keskendumise inimese tervise ja heaolu alustele: igapäevased elutingimused, majanduslik ja sotsiaalne struktuur.

4. Uuring ja tegevused — HPP projekti raames identifitseeritud tulevikus olulised oskused

HPP projekti raames läbi viidud uuringu kohaselt on kõige olulisemad pädevused tuleviku tervisedenduses (i) muutuste võimaldamine (ii) ühine mulidistsiplinaarne teadmistepagas inimeste tervise ja heaolu edendamiseks ning (iii) tõhusa kommunikatsioonitegevuse läbiviimine asjakohaseid kanaleid ja meetodeid kasutades. Uuringu läbiviija ja õppejõu Kaija Matinheikki sõnutsi tuleb neid pädevusi arendada kõigis valdkondades ning valdkondade üleselt. Valdkondadevahelist lähenemist peetakse üheks olulisemaks aspektiks sektoripõhise silo asemel holistliku tervisedenduse poole liikumisel. Mis paneb sektoritevahelise koostöö tööle? Mis on sektoritevaheline mõju? Kuidas sektoritevahelistes võrgustikes toimida? Pop-up üritusel käsitleti nii neid küsimusi kui ka HPP e-kursust “Sektorite ülene koostöö tervisedenduses”.

5. Emotsionaalne tegur

Tehnoloogia ja ühiskonnastruktuurid mängivad olulist rolli tervise ja heaolu edendamisel, ent harva on nad kõige olulisemateks teguriteks. Tulevikuoskused põhinevad inimestel, nende teadmistel, õpivõimel, motivatsioonil ja emotsionaalsel mõjuril. Soovisime pakkuda õppehoone sööklas lõunastavatele külastajatele paari meloodia abil tähendusrikast hetke. Nad ei olnud valmistunud pop-up üritust külastama, ent üritus külastas hoopis neid nende igapäevaelus ja muusika formaadis. Jesse Kaikaranta esitas mõned viisid, millega inimesed saavad luua emotsionaalseid seoseid kui millegi tähendusrikkaga oma igapäevaelus. Kuidas me seda tegime? Kaunid meloodiad panid inimesi esitama küsimusi nagu: -“Mis õppehoones toimub?” -“See on midagi tervise ja heoaluga seotut.” -“Mis see tähendab?” Vahel jäävad küsimused paremini meelde kui lõplikud vastused. Oma üritusel kuulasime aga ka laulu “Vastus kõigele”. Mis on see võimas emotsionaalne mõjur, mis annab meile vastuse kõigele?