Tuleviku kompetentsid tervisedenduses

Millised kompetentsid ja väljaõpe peaksid tervisedenduse valdkonna spetsialistidel tulevikus olema? Sellele küsimusele otsib vastust Eestis ja Soomes läbi viidav HPP projekt (2016-2019), mille raames kaasatakse teadus- ja arendustöösse erinevate sektorite töötajaid ja spetsialiste. Tuginedes rahvusvahelistele uuringutele ning Eesti ja Soome tervisedenduse spetsialistidega läbi viidud fookusgrupi intervjuudele, töötati projekti käigus välja HPP uuring. Uuringus kasutatav küsimustik on üles ehitatud vastavalt Rahvusvahelise Tervisedenduse- ja Hariduse Liidu (IUHPE) Tervisedenduse kutsestandardite uuringule¹IUHPE Core Competencies and Professional Standards for Health Promotion. Täisversioon. Aprill 2016. .

Andmeid koguti mõlemas riigis 2017. aasta kevadel internetiküsitluse vormis.

Käesolevas dokumendis esitletakse HPP uuringu andmeid selle kohta, milliseid kompetentse peavad tervisedenduse valdkonna töötajad ja spetsialistid tulevikus esmatähtsaks.

Taustainfo

HPP küsimustikule vastas kokku 837 inimest (n=588 Soomes, n=249 Eestis), kes esindasid riigiasutusi, maavalitsusi ja kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, koole ja kõrgharidusasutusi, MTÜsid ja muid huvirühmi. Kuna tervisedenduse valdkonnas tegutseb tunduvalt rohkem naisi kui mehi, siis oodatult moodustas naissoost vastajate arv enamuse (91%). Vanuseline jaotus oli nii Eestis kui Soomes võrdlemisi sarnane: vastanuid oli ühtlaselt kõigist vanusrühmadest 23-77 aastani. Vastanutel paluti välja tuua maakond, kus nad töötasid. Soome vastanutest (n=510) töötas 69% Uusimaal, mis oli küsimustiku fookuspiirkond Soomes. Eesti vastanutest töötas 44% Harjumaal ning 12% Eesti vastanutest töötas Läänemaal, mis oli fookuspiirkond Eestis.

Vastanud nii Eestist kui ka Soomest olid kõrgelt haritud, näiteks Soome valimist veerandil oli doktorikraad. Valdav enamus Soome vastanutest töötas tervishoiu valdkonnas (80%), Eesti vastanud aga valdavalt hariduse (38%) ja sotsiaalvaldkonnas (30%). Ametipositsiooni lõikes esindasid vastanud spetsialiste (35%), tippspetsialiste (25%), keskastme juhte (16%) ja organisatsiooni juhte (5%). Organisatsiooni tüübi lõikes esindas suurim rühm Soome vastanutest kohalikke omavalitsusi (47%). Eestis töötas suurim rühm vastanutest riigiasutustes (28%) ning sellele järgnesid kohalike omavalitsuste töötajad (18%). Mõlemas riigis oli ettevõtetes töötavate vastanute osakaal küllaltki suur (18%). Tervisedendusele pühendatud tööaeg varieerus mõlemas riigis. Eesti vastanutest 28% ja Soome vastanutest 13% pühendas tervisedendusele kuni 10% oma tööajast. 33% Soome vastanutest ja 22% Eesti vastanutest pühendas tervisedendusele 71-100% oma tööajast.

HPP küsimustik

HPP uuringu küsimustikule sai vastata eesti, soome ja inglise keeles. Küsimustikus kasutatava kompetentside alajaotuse aluseks võeti Rahvusvahelise Tervisedenduse- ja Hariduse Liidu (IUHPE) 2016. aasta aprillis esitletud tervisedenduse kutsestandardid² Barry, M. M., Battel-Kirk, B., Davison, H., Dempsey, C., Parish, R., Schipperen, M., Speller, V., Zanden, van der,G., and Zilnyk, A. on behalf of the CompHP Partners (2012). The CompHP Project Handbooks. International Union for Health Promotion and Education (IUHPE), Paris. . Küsimustiku väljatöötamisel toetuti kõige uuemale rahvusvahelisele kirjandusele ning tervisedenduse ekspertidega läbiviidud fookusgrupi intervjuude käigus välja toodud vajadustele tuleviku oskuste ja koolitusvajaduste osas nii Eestis kui Soomes.

Küsimustik koosnes 77 väitest, mis olid grupeeritud üheksasse kompetentside alajaotusesse. Vastajatel paluti väide väite kaupa hinnata, kui oluliseks nad peavad nimetatud teadmisi või oskusi tulevikus tervisedenduse valdkonnas edukaks töötamiseks. Iga väite puhul sai valida nelja hinnangu vahel:

• Esmatähtis kompetents kõigile (4)
• Soovitatav kompetents kõigile (3);
• Spetsiifiline kompetents, oluline osadele, aga mitte kõigile (2) ning
• Ebaoluline (1).

Kompetentside olulisuse üldtendentsi hindamiseks kasutatakse käesolevas dokumendis keskväärtust. Keskväärtus on antud aritmeetilise keskmise ja standardhälbe abil. Iga domeeni alajaotuste põhjal arvutatud sisereliaabluse koefitsendi (vastuseid n= 837) Cronbachi alfa väärtused olid suhteliselt kõrged, jäädes vahemikku .787 – .912.

Kompetentside alajaotus

Kompetentside alajaotus	Põhikompetentsid
1. Teadmised (10 väidet)	Teadmiste alajaotus peegeldab spetsialisti arusaamist kõigi muude kompetentside aluseks olevast tervisedenduse teooriast, teadustulemustest, väärtushinnangutest ja valdkondadeülesest teadmistebaasist, ning suutlikkust neid oma tegevuses rakendada.
2. Muutuste võimaldamine (10 väidet)	Spetsialisti kompetents võimaldada muutusi, mis viivad võrdsuseni tervise ja heaolu valdkonnas ja võimaldavad igal inimesel saavutada parim võimalik tervislik seisund.
3. Eestkõnelemine (7 väidet)	Tervisedenduse eest kõnelemise viisid ja meetodid.
4. Tervisedendus võrgustiku koostööna (7 väidet)	Spetsialisti kompetents kasutada erinevaid meetodeid koordineeritud tegevuste läbi viimiseks. Võrgustikus osalevad eelduste kohaselt kõik asjakohased tasandid ja ühiskonna huvirühmad, et inimeste tervise ja heaolu nimel koostööd teha.
5. Kommunikatsioon (8 väidet)	Spetsialisti kompetents kasutada tervisedenduses sobilikke suhtluskanaleid ja -meetodeid.
6. Juhtimine (12 väidet)	Kompetents juhtida tervisedenduse tegevusi tõhusalt ühise visiooni ja strateegilise suuna poole.
7. Vajaduste hindamine (6 väidet)	Meetodid vajaduste tõhusalt hindamiseks eri tasanditel.
8. Planeerimine ja teostus (10 väidet)	Meetodid tervisedenduse mõõdetavate eesmärkide planeerimiseks eri tasanditel ning tervisedenduse strateegiate ja tegevuste tõhusaks elluviimiseks.
9. Uurimine ja hindamine (7 väidet)	Meetodid tervisedenduse efektiivsuse ja mõju saavutamiseks ning asjakohaste uurimis- ja hindamismeetodite kasutamine tervisedenduse kava tõhustamise, jätkusuutlikkuse ja levitamise toetamiseks.

Kõige tähtsamad kompetentsid tuleviku tervisedenduses

Eesti ja Soome vastanutel oli valdavalt ühine nägemus tulevikus kõige vajalikumaks osutuvate kompetentside osas. Üldiselt hindasid Eesti vastajad kõiki tervisedenduse kompetentse kõrgemalt, välja arvatud muutuste võimaldamise alajaotuses. Nagu näha jooniselt 1, oli Eesti ja Soome vastanute hinnangutes siiski ka erinevusi. Joonisel 1 on näidatud kõigi valiidsete vastuste keskmine ja standardhälbe keskmine. Tekkiv graafik peegeldab uuringu peamisi tulemusi (Likerti skaala 1-4).

Kolm kõige olulisemat tuleviku kompetentsi tervisedenduses on alajaotuste põhiselt järgmised:

1. muutuste võimaldamine tervise ja heaolu valdkonnas,
2. teadmised, ning
3. kommunikatsioon.

Nendest kompetentsidest joonistub vastuste põhjal välja kolm trendi, mis peegeldavad tervisedenduse valdkonna tulevikuvajadusi ja nõutavaid kompetentse. Teisalt võib neid kompetentse tõlgendada ka kui muutusi loovaid ja juhtivaid trende. Spetsialistide suurem pädevus tõhustab järgmise kümne aasta jooksul muutuste juhtimist, kommunikatsioonitegevust ja teadlikkust inimeste tervise ja heaolu edendamise teguritest.

Joonis 1. Esmatähtsad tervisedenduse kompetentsid. Kompetentside alajaotuse keskmise väärtuse erinevused. Joonisel on esitatud skaala vahemikus 2,5-3,5..

Esiteks peavad spetsialistidel olema tulevikus vajalikud pädevused muutuste võimaldamiseks tervise ja heaolu valdkonnas. Oluline on saavutada olukord, kus kõikidel inimestel oleks hea tervis. See trend on kooskõlas fookusgrupi intervjuudel (HPP 2016) osalenute arvamusega. Fookusgrupi liikmed rõhutasid korduvalt vajadust tõsta suutlikkust vähendada polariseerumist ja ebavõrdsust tervise valdkonnas. Muutuste võimaldamise alajaotuses oli “kodanike suutlikkuse tõstmine ise vastutada oma tervise ja heaolu eest” Soome vastanute hinnangul kõigi vastuste lõikes kõige olulisem alakompetents ning Eesti vastanute hinnangul tähtsuselt teine. Spetsialistidelt oodatakse võimekust toetada ja juhendada inimesi, et viimased vastutaksid rohkem ise oma tervise ja heaolu eest.

Teiseks, teadmiste alajaotuses pidasid mõlema riigi vastanud tervisedenduse teooria, uurimusaluste, väärtushinnangute ja erinevate teadusalade teadmistebaasi tundmist ja selle rakendamise oskust sageli esmatähtsaks kompetentsiks. “Tervisedenduse põhimõistete ja põhimõtete teadmine ja rakendamine” oli Eesti vastanute hinnangul kõigi vastuste lõikes kõige olulisem alakompetents. Seda alakompetentsi hindasid ka Soome vastanud kõrgelt. Soome vastanud hindasid selles alajaotuses kõige kõrgemalt tervise ja heaolu riski- ja kaitsefaktorite määratlemist. Need kaks kompetentsi koos näitavad, kui olulised on teadmised turvalisest ja tervislikust keskkonnast. Tuleviku tervisedenduses hinnatakse kõrgelt erinevate teadusalade teadmiste, tervisedenduse teooria ja uurimusaluste tundmist ning oskust vähendada ebavõrdsust ja rakendada tehnoloogia kasutusvõimalusi. See kõik haakub hästi teiste alajaotuste all antud hinnangute ning fookusgrupi intervjuul avaldatud arvamusega. Selleks et osata muuta inimeste tervist ja heaolu mõjutavaid keskkondlikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi, peab spetsialist olema teadlik riski- ja kaitsefaktoritest.

Kolmandaks oodatakse tuleviku spetsialistidelt oskust kasutada tõhusa tervisedendusalase kommunikatsiooni eesmärgil asjakohaseid suhtlusmeetodeid ja -kanaleid. Väidete tasandil oli Eesti vastanute hinnangul kommunikatsiooni alajaotuse kõige tähtsam alakompetents “tõenduspõhisele informatsioonile toetudes suhtlemine” ning Soome vastanute hinnangul “erialase keele asemel lihtsasti mõistetavat keelt kasutades suhtlemine”. Üllatav oli see, et sotsiaalmeedia või uute interaktiivsete digitaalsete suhtluskanalite kasutamine oli mõlema riigi vastanute hinnangul soovitatav, ent mitte esmatähtis kommunikatsioonialane kompetents. Mõlema riigi vastajad hindasid kõrgelt professionaalseid suhtlusoskusi ja allikaid, nagu näiteks tõenduspõhine informatsioon, lihtsasti mõistetav keel ning tervisedenduse infoallikate kriitiline hindamine.

Alajaotuste ülemine kvartiil

Joonisel 2 on toodud Eesti ja Soome vastanute poolt olulisemaks peetud kompetentside ülemine kvartiil (75%). See joonis esitab keskmised kompetentsiprofiilid, mida vastanud hindasid kõige tähtsamateks. Vastavalt eelpool kirjeldatule on muutuste võimaldamise, kommunikatsiooni ning teadmiste alajaotused nii Eesti kui Soome vastanute hinnangul esmatähtsad või soovitatavad (joonis 2). Mõlema riigi vastanud hindasid kõrgelt ka juhtimise alajaotust. Eesti vastanud hindasid eestkõnelemise, tervisedenduse võrgustiku koostööna ning uurimise ja hindamise alajaotust sagedamini esmatähtsaks kui Soome vastanud. Ehkki suured erinevused puuduvad, nõuavad kummagi riigi ootused kompetentsidele edasist uurimist.

Joonis 2. Olulisemaks peetud kompetentside ülemine kvartiil (75%), Eesti n=210, Soome n=540

Lisa 1 sisaldab igas kompetentside alajaotuses antud hinnangute detailset kirjeldust. Lisa 2 esitab graafiliselt Eesti ja Soome vastajate antud keskmiste hinnangute erinevused üksikväidete kaupa.

Lisa 1	Lisa 2

Tervisedendus muutuste tuules

Tulevikuvajadustele vastava tööjõu ettevalmistamine nii Eestis kui Soomes aset leidva sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ümberkujundamise kontekstis on tõeline väljakutse. Demograafilised muutused, tehnoloogiline areng (digiteenused, robootika, sotsiaalmeedia, mobiilseadmed, suurandmed), linnastumine ja muudatused majanduses nii riiklikul kui ka globaalsel tasandil muudavad ka tervisedendust. ”Tervisedendusel on pikk ja edukas ajalugu ning sarnane suund peaks jätkuma ka tulevikus; loodetavasti ei kaota me lähituleviku suurte muutustega silmitsi seistes motivatsiooni”, nentis üks Soome fookusgrupis osaleja. Ottawa hartas ja hiljem Viini deklaratsioonis välja toodud tervisedenduse põhimõtted ja tegevused pakuvad tulevikuks ühtseid suuniseid. Kes on need inimesed ja rühmad, kes kõige enam vajavad tervise ja heaolu edendust, ning milliseid teemasid peetakse kõige olulisemaks? Neile küsimustele otsis vastuseid ka HPP küsimustik. Järgnevalt esile toodud tulemused loovad praktilise andmebaasi, millele tugineda edasises arutelus selle kohta, kuidas muutuvas keskkonnas inimeste tervist ja heaolu edendada ning parimaid praktikaid välja töötada.

Kõige olulisemad tervise ja heaolu edendamise sihtrühmad

Nii Eesti kui ka Soome vastajate hinnangul on tulevikus tervisedenduse meetmete väga oluliseks sihtrühmaks lapsed ja pered (79%) ning noored (79%). 81% Soome vastajatest pidas ka sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaid kodanikke väga oluliseks sihtrühmaks, samas kui Eesti vastajatest pooled hindasid seda rühma väga oluliseks. Ka sisserändajaid ja etnilisi vähemusi hindasid väga oluliseks Soome vastajatest suurem osa (50%) kui Eesti vastajatest (28%). Pool kõigist vastajatest pidas töötajaid ning eakaid tuleviku tervisedenduses väga oluliseks sihtrühmaks.

Tulevikus olulised teemad

Eesti ja Soome vastajate seas paistab valitsevat üksmeel tuleviku tervisedenduses eriti oluliste teemade osas. Küsimustikus osalenud pidasid kõige olulisemaks järgmisi küsimusi:

• kutsealane koolitus
• uuenduslikud tervisedenduse teenused
• halduskorraldus tervisedenduse vaatevinklist.

Tervisedenduse digitaliseerimist hindasid Soome vastajad sagedamini väga oluliseks teemaks (47%) kui Eesti vastajad, kellest 34% pidasid digitaliseerimist väga oluliseks.

Järgmised sammud — tulevikus vajalikud kompetentsid

Andmete kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs jätkub. Uuringu tulemusi jagatakse suunatult huvilistele ning laiemalt erialasele ringkonnale. Käesolev sügis on pühendatud kompetentsialaste nõudmiste ja vajaduste väljaselgitamisele. Eestis ja Soomes toimuvad kohtumised valdkonna ning õppekavadega seotud ekspertide ja lektoritega, et nendega uuringu tulemusi arutada ja uusi õppeprogramme planeerida.

Võttes aluseks oskuste ja kompetentside tulevikuvajadused, algab 2018. aasta kevadel uute ja ühtlustatud tervisedenduse õppeprogrammide väljatöötamine. Koostöös luuakse kümme uut rakendusliku kõrghariduse õppeprogrammi ja kuus uut kutsehariduse õppeprogrammi. Nimetatud õppeprogrammid viiakse ellu alates 2018. aasta augustist. HPP uuringule toetudes esitatakse konkreetsed ettepanekud tulemuste integreerimiseks tervisedenduse alasesse haridusse ja igapäevasesse tegevusse.

Planeeritud on konverentsiettekanded ning tulemuste avaldamine teaduslikes ja erialastes ajakirjades. Avaldatud materjal tehakse kättesaadavaks HPP kodulehel.